3., 4., 5., paev.

Need on need paevad, mis olid koige tihedamad ja vaba aega pohimotteliselt ei olnud.
Paevad koosnesid filmide vaatamisest ning meil oli kolme paeva jooksul vaja vaadata 15 dokumentaalfilmi.
Osad filmid olid tehtud toeliselt hasti ja nende kolme paeva jooksul olen omandanud toeliselt palju informatsiooni, iseasi, kas see ka vajalik on.
Olen isegi praegu aarmiselt vasinud, sest meile korrutati pidevalt, et me ei tulnud puhkama ja tegu on millegi palju tosisemaga, kui seda on naiteks kool ning tegelikult nii see umbes ongi.
Filmide vaatamine on tegelikult aarmiselt vasitav, kui sa pead igast filmist vaga pohjaliku kokkuvotte tegema ja sul on iga kokkuvotte kirjutamiseks aega umbes... 20 minutit?
Vahe peal suutsime teiste zurii poistega ka telekasse jouda, kus meilt voeti intervjuu.
Taiesti lambist tanaval tulid mingi kanali reporterid, kes hakkasid meile esitama kusimusi ning ei saaks oelda, et mul oli neile vaga kerge vastata, sest kiiresti raakima on nad aarmiselt osavad ja kiiresti raakivast prantslasest on raskem aru saada, kui aeglaselt raakivast hiinlasest ja kuna hiinlasest ei saa aru nii voi naa, voite edasi juba ise moelda.
Igatahes teisel paeval toimus endiselt filmide vaatamine ning kohtusime ka FIPA korraldajaga, kes oligi koige selle taga, et meid sinna valiti. Fakk, see mees on lihtsalt ebareaalselt ulihea jutuga, vaga filosoofiline ja teda voiski kuulama jaada. Parast seda jutuajamist temaga otsustasin peaaegu, et loplikult ara, et soovin saada naitlejaks voi koomikuks voi kindlasti puuelda meediasse. See on asi, millega tahan kindlasti tegeleda, sest nooremas vanuses kaisin tegelikult tihti naitlemas ja vaidetavalt mul pidavat annet olema sellel alal ning see oleks uhtlasi ka midagi, mis mulle meeldiks samal ajal, sest kontoriroti karjaar on valistatud. Totaalselt.
Natuke harjumatu on kirjutada Eesti keeles, sest muud ma ei kuulegi kui ainult Prantsuse ja Inglise keelt. Inglise keel on tegelikult meil keelatud, sest me oleme les jeunes europeens ja me oleme kohustatud raakima Prantsuse keeles, aga paljud raagivad sellegipoolest Inglise keeles omavahel, sest me ei ole siiski mingid Prantsuse filoloogid.
Muidu on inimesed koik vaga meeldima hakanud, sest esiteks siia rumalaid ei valitud (ja mu ego tousis jalle) ja meeldib raakida tarkade inimestega, kes pole kitsarinnalised, on laia silmaringiga ja noh uldse. Ilmselt moni saab aru, mida ma oelda tahan ;)

Igatahes, olen rampvasinud ja onneks oli tana viimane paev, kus meil nii tihe graafik oli.
Homme toimub autasustamine ja peale seda on meil ohtuni vaba aeg ning ohtul tuleb vaga lahe FIPA lopupidu, mis holmab oo labi tahistamist. Koigil on juba plaan tehtud, et tuleb uks wasted ohtu. Mina ja Primoz veel kaalume seda asja, kuna tegelikult on meil plaanis enne pidu lihtsalt paeva poole poistega minna pubisse, votta uhed olled ja lihtsalt... chillida.
Loodan, et homme on mul aega ja viitsimist asjadest lahemalt raakida, aga kui kellelgi tekib huvi peale seda tripi sellest raakida, olen taitsa olema. Muidugi mitte koigi jaoks, arvestades, et parast seda reisi pean end kindlasti monest inimesest paremaks :D Mitte, et ma muidu ei peaks :D
Kes irooniat ei jaga, arge uldse lugegegi. Ei viitsi parast teie etteheiteid minu egoismi suhtes kuulata. Kui ei meeldi, arge lugege :)

Soovin paikest Eestisse, sest kuulsin, et seal pidavat ilm upris tatine ja nutune olema ning joudsin isiklikult nende paevade jooksul siinse kliimaga harjuda ja muretsen iga hetkega aina rohkem ja rohkem selle parast, mis mind Eestis ees ootab... Lisaks halvale ilmale ka vana rutiinne koolipink, mida nuhkida, Tiiu "Bioindikaator" Saava uurimistoo ja uleuldse igasugused kohustused.
Oleks Triinu ka siin, siis ma siit ei lahkuksi :D
Parim linn uldse.
Praha kahvatub Biarritzi korval, mis siis, et siin on elanikke kuskil 50 000 ringis.