hommikul aratas kell mind ules umbes kella 7:30 paiku. Ei viitsinud end ules ajada ja panin telefonil aratuse korduma. Hommikusook oli umbes kella 8 paiku ja ma tegin silmad lahti alles 9, kui teised olid juba hotellist lahkunud. Onneks midagi olulist see mulle ei tahendanud, sest see oli veel vaba paev.
Igatahes, votsin oma petit dejeuneri ja siis laksin linnaga tutvuma. Linn on ikka aarmiselt ilus. Vanad restaureeritud majad, rannaaarne on uliilus. Pole varem Atlandi Ookeani aares olnud ja seega on see uks elamus. Muidu pole otseselt selline memo vend, kes jalutab uksinda rannas ja motleb elu ule jarele, aga fakk, siin olen sellega taitsa pari. Esimesel paeval tundusid koik kuidagi igavad, sest jai mulje nagu enamus neist veedavad aega kodus istudes, raamatuid neelates ja leidub ka selliseid technotime, kelle ees kahvatuks isegi minu endine klassivend Kent ja cmon, kes ei teaks Kenti :D?
Teine paev oli rohkem selline chillimine ja koik votsid rahulikult. Prantsuskeel areneb iga paevaga kovasti ning raagin juba taitsa soravalt ilma komplikatsioonideta ning kui ohtul enne magamaminekut ursulat voi genialiste kuulan, tundub Eesti keel juba nii vooras ja imelik, sest reaalselt, kui sa pead vahetpidamata raakima Prantsuse keelt, hakkad sa lopuks juba isegi selles keeles motlema :D Teisel paeval saabus ka minu toakaaslane, Antoine Belgiast, kellega hakkasime kohe suhtlema ja raakima nagu vanad sobrad ja tosiselt lahe ja chill vend on. Teine paev holmas ka esimest intervjuud ajakirjanikega ning laks ullatavalt hasti ning mina suutsin koos Antoine'ga ka ajalehte pressida, kuid pilti kahjuks meist ei olnud. Teise paeva ohtul oli avatseremoonia ning tseremoonia algas zurii esimehe ja ka uhtlasi FIPA korraldaja konega, mis holmas ka meie lavale tulekut ja kuigi otseselt me midagi ei oelnud olime lihtsalt nii oelda lavakaunistused, oli upris ebamugav olla, sest samal ajal tehti otseulekannet ning paris vastik on moelda, et iga sinu liigutust jalgib mitu miljonit inimest (minimaalselt umbes 10?).
Tseremoonia jatkus filmi vaatamisega vaga uliuhkes kinosaalis ning peale seda suundusime uhkesse restorani sooma. Seal soime neljakaigulist ohtusooki ja veinipokaal ei saanud kunagi tuhjaks :)
Esimese asjana oli soogiks merisiili sees mingi kahtlna ollus, mis pidavat sisaldama kajakamuna ja veel head ja paremat. Peale seda soime veel austreid, kala ja mingit vaga omaparast desserti.
Joudsime hotelli umbes kella kaheteistkumneks oosel kohliku aja jargi, seega Eestis oli kell sel hetkel umbes kahe ringis, ma pakun.
Jargmine paev tootas tulla vaga tihe ja graafik nagi ette, et peame vaatama 15 filmi 3 paeva jooksul.
Kui aega saan, kirjutan ka 3. paevast ning vabandan tapitahtede puudumise parast, aga prantslased kahjuks ei ole neid ilusaid tahti tahtnud ona klavituuril kasutusele votta.
Paikest teile sinna Eestisse, sest siin on umbes 20+ kraadi sooja, kui paike paistab.
No comments:
Post a Comment